Miks tajutakse liha mehelikuna?

On aeg siduda lahti “liha” ja “mehelikkuse” omavaheline seos. Teeme seda meeste tervise nimel!

Kuigi ka Eesti naisi iseloomustab liha liigtarbimine, siis teravam on probleem Eesti meeste seas. Nemad söövad vähemalt kaks korda rohkem liha ja lihatooteid, kui soovituslik oleks. Tendents pole omane vaid Eestile, meessugupool kipub lihaga liialdama eri riikides üle maailma. 

Probleem on murettekitav. Järjest enamatest uuringutest ilmneb südame-veresoonkonna haiguste ja liha liigtarbimise omavaheline seos, samas põhjustab tasakaalustamata toitumine Eesti rohkem enneagseid surmasid kui tubakas või alkohol. Seostades liha mehelikkusega ja utsitades neid seeläbi lihaga liialdama, teeme ühiskonnana karuteene meeste tervisele.

Liha mehelikkuse sümbolina on ühiskonnas nõnda juurdunud, et enamasti ei sea inimesed seda seost kahtluse alla. Reklaamid liha grilivatest meestest ja kanatiibu söövatest sportlastest omakorda süvendavad seda alateadlikku, ent tugevat kuvandit. 

Ometi pole sellisel seosel ühtki ratsionaalset alust. Oli küll ajastul, mil kütid tõid liha metsast. Suur saak andis aimdust kaaslase võimekusest, vastupidavusest ja tugevusest; taolise partneri valimine ja temaga järglaste saamine oli igati mõistlik. Tänapäeval on olukord pigem vastupidine, sest liha liigtarbimine suurendab enneaegse surma riski ja elustiilihaigusi. 

Et kummutada liha mehelikkuse müüti, algtasime kampaania Tugev Taimsel Kütusel. Kampaanias osalevad tippsportalased näitavad, et ka peamiselt taimselt toitudes on võimalik jõuda oma ala tippu, olla terve ja tugev. Kaotamata seejuures raasukestki oma mehelikkusest.