Miks ja kuidas suurendada taimse toidu osakaalu menüüs?

Keskmine Eesti elanik sööb kaks korda rohkem liha, kui oleks tervislik ning liigne lihatarbimine iseloomustab paraku kõiki vanuserühmi. Suured lihakogused aga koormavad maksa ja neere ning töödeldud lihatooted suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste ja teatud vähiliikide tekke riski. Samuti on korrelatsioon liigse lihatarbimise ja ülekaalulisuse vahel. Selline on Tervise Arengu Instituudi karm kokkuvõte meie lihatarbimise kohta. Probleemi üle arutleti Eesti suurimal toiduinnovatsiooni konverentsil Food Innovation Summit 2019, kus lahendusi pakkusid Taimse Teisipäeva algataja Kristina Mering ja toitumisnõustaja Erik Orgu. 

Võtmetegurid: informatsioon, turundus, kättesaadavus ja maitse

Põhjustena, miks olukord selliseks on kujunenud, nimetas Mering teadmatust ja kultuurilist eripära: „Inimestel puudub informatsioon selle kohta, kui suur kogus liha jääb tervislike normide piiresse. Teine murettekitav aspekt on see, et liha söömine väljendab jõukust ja sotsiaalset staatust – seda näitab ka jõukuse kasvamise ja lihatarbimise suurenemise omavaheline seos.” Osana lahendusest näeb Mering taimsete alternatiivide turundust, mille puhul saab toitu kui staatuse sümbolit arvesse võtta.

Turundusele kui ühele võtmetegurile inimeste tarbimisvalikute kujundamises viitas ka Orgu, nentides, et liha- ja piimatööstus suunavad inimest küll ostma ja tarbima, ent hoiatust liigse tarbimise kahjuliku mõju kohta pakendile keegi ei pane. Ta lisas võrdlusena, et apelsinidele ja porganditele turundust reeglina ei tehta. 

Orgu kinnitas, et taimset toitu inimestele isuäratavalt esitledes on ta suutnud mitmete klientide menüüs taimse toidu osakaalu mitmekordistada, mõnel juhul isegi viiekordistada. Mering lisas, et olulised nüansid on ka taimse toidu kättesaadavus ja hind: „Kui taimsed võimalused on restoranides, Eriku toitumiskavas ja poodides, siis on oluliselt lihtsam mõned korrad nädalas või tihemini eelistada lihale taimset.”

Mõlemad arutlejad nõustusid, et kõige olulisem tegur toitumisvalikute puhul on lõpuks maitse; tasub teha tööd murdmaks müüt, et taimne toit on vaid igavad salatid ja näitamaks taimse toidu maailma külluslikkust ja maitseterohkust. 

Strateegilised partnerid: toidusektori ettevõtted, avalik sektor ja haridusasutused 

Paljudele harjumustele pannakse alus juba varases eas; niisamuti on pika ja tervisliku elu eeldus enda tervise eest hoolitsemine juba nooruses. Seda murettekitavam on tõsiasi, et üks neljandik Eesti esimese klassi lastest on ülekaalulised või rasvunud. Just selles valguses on Taimne Teisipäev seadnud sihi teha koostööd koolidega, et haridusasutustes pakutaks teisipäeviti taimset toitu . „Lisaks taimse toidu osakaalu reaalsele suurendamisele on Taimne Teisipäev koolides võimalus ka lapsevanemaid harida, sest laps viib uue teadmise koju kaasa,” tõdes Mering. 

Ka avalikul sektoril laiemalt on suur roll tervishoiu edendamisel, toetades inimesi usaldusväärse info ja juhistega. Samuti näeb Mering olulise mõjutajana toidusektorit: restorane ja toidutootjaid, kelle võimuses on aidata kaasa taimse toidu kättesaadavuse parandamisele. 

Iga samm on oluline

Esinejad nõustusid, et ka väikesed sammud paremate toitumisharjumuste poole on olulised. „Paljudel inimeste pole paraku ühtki lihavaba toidukorda, niisiis on üks taimne päev hea punkt, kust alustada – Taimne Teisipäev võiks olla isegi riiklik traditsioon,” tõdes Orgu. Mering nentis, et see ongi Taimse Teisipäeva algatajate unistus: kampaania pikaajaline eesmärk on vähendada 2040. aastaks Eesti elanike lihatarbimist 50% võrra.