Kuidas ettevõtted kohanevad taimse toidu kasvava trendiga?
On selge, et taimne toit on üks suurimaid trende tänapäeva toidutööstuses. Kuidas aga kohanevad muutuva olukorraga toidutootjad ja restoranid? Kas loomset toorainet kasutavad ettevõtted näevad taimse toidu populaarsuse kasvus ohtu või võimalust? Küsimust arutati Eesti suurimal toiduinnovatsiooni konverentsil Food Innovation Summit 2019.
Toidusektori ettevõtted näevad taimsetes toodetes suurt potentsiaali
Praeguseks on enamik toidutootjaid teadlikud lihatööstuse negatiivsest mõjust keskkonnale, mistõttu paljud on otsustanud panustada just taimsete alternatiivide väljaarendamisele. See võimaldab neil konkurentsis püsida, ilma et meie planeedi heaolu kannataks.
Hea uudis on see, et tarbija ei pea millestki loobuma: viimasel ajal tuleb turule aina rohkem tooteid, mis ei jää maitse poolest kuidagi alla lihatoodetele. Kvaliteetne taimne lihaasendaja maitseb kõigile: nii taimetoitlastele, keskkonnateadlikele inimestele kui ka suurtele lihasõpradele. Huvi selliste toodete vastu on nii suur, et USA ettevõtted Beyond Meat ja Impossible Foods ei suuda ootamatult kiiresti kasvanud nõudlust rahuldada.
Turundus laiemale tarbijaskonnale
Olulist rolli mängib siinkohal turundus: Taimse Teisipäeva kampaania algataja Kristina Mering ei soovita ettevõtetel suunata oma tooteid üksnes taimetoitlastele. Lihast täielikult loobunud inimesi on Eesti ühiskonnas vaid 3-4%, seega kui eesmärk on müüginumbreid suurendada, ei ole veganmärgistuse kasutamine kindlasti parim valik.
Samuti soovitab Mering paigutada kauplustes taimsed liha alternatiivid lihaosakonda ja piimaalternatiivid piimatoodete kõrvale. Taimsed tooted tuleks suunata võimalikult laiale tarbijate ringile – see tõstab toodete müüki ja aitab samal ajal kaasa rahvatervise edendamisele. Taimsetel toodetel on kahtlemata väga suur kasvupotentsiaal, kuid samal ajal ei tasu unustada, et toidutrendide spetsialistid üle maailma rõhutavad, et tulevik on siiski fleksitaarne.
Tarbijateadlikkus on tõusuteel
Arutlusringis, mis keskendus taimse toidu kasvavale trendile toidutööstuses, osalesid tuntud jäätisetootja Balbiino ekspordijuht Stiina Ottender, Eesti vanima taimsete toodete tootja Bon Soya esindaja Karin Miller ja investor Ivo Remmelg.
Karin Miller rõhutab, et tarbijate jaoks on üha olulisemal kohal toidutootja väärtused – keskkonnasäästlikkus ja vastutustundlikkus. Tänapäeval ei ole tähtis ainult see, mida toodetakse, vaid miks toodetakse. Samuti jäi diskussioonis kõlama, et kui varem dikteerisid jaeketid tarbijale, mis on parimad tooted ja maitsed, siis nüüd on olukord vastupidine: tarbijal on konkreetsed soovid, mida jaeketid üritavad täita.
Balbiino esindaja Stiina Ottenderi sõnul seostatakse jäätist tänapäeval endiselt piimatööstusega, kuid mida enam tarbija näeb teiste osakondade lettidel taimseid tooteid, seda enam harjub ta mõttega, et ka jäätis võib olla taimne.
Ivo Remmelga arvates on oluline tähelepanu pöörata ka taimsete toodete tervislikkusele: mida vähem on tootel koostisosi, seda parem tervisele.
Tervislike roogade triumf restoranides
Viimaste aastate elustiilitrendid keerlevad paljuski tervislikkuse ja keskkonnasäästlikkuse ümber: 42% eestlastest osaleb rahvaspordi üritustel, inimesed pöörduvad toitumisnõustajate ja kaalulangetusgruppide poole, sotsiaalmeedia ja blogijate maastikul on tervis ja keskkond ühed peamised teemad. Kas need tendentsid on vorminud ka restoranide tööd?
Food Innovation Summiti restoranide arutlusringi osalejad kinnitasid kõik, et nii see tõepoolest on. Näiteks nentis Hesburger Balticsi tootearendaja Ivo Rosenberg, et nende ketis ilmestavad tervisetrendi menüüsse lisandunud smuutid, salatid ja müsli.
Wolti Baltikumide restoranide juhi Taavi Loogi hinnangul ilmestab turu muudatust tarbijate teadlikkus: „Kui kümne aasta eest harisid restoranid klienti, siis nüüd on asjad vastupidi: inimesed eeldavad, et restoranid käivad trendidega kaasas, soovitakse näha toidukohtades uusi ja põnevaid maitseid.”
Taimse toidu võidukäik jätkub
Niisamuti on restoranide menüüdes tugevalt kanda kinnitanud taimsed road. Nii näiteks moodustavad taimetoidud Wolti tellimustest lausa 20%. Hesburger aga investeeris 10 miljonit taimsete toitude tooteliini. Rosenberg tõdes, et taimsete valikute lisamine menüüsse on toonud Hesburgerile kliente, kes varem nende ketti ei külastanud. „See, et suured ketid ja kiirtoidurestoranid peavad trendiga kaasas käima, on kindel märk sellest, et taimne toit pole ajutine või nišiteema. See on siin, et jääda,” lisas Loog.
Taimseid liha analooge tootva ettevõtte Vöner asutaja Siva Parlari kogemus näitab, et ka seni ainult lihale orienteeritud toidukohad lisavad menüüsse taimseid toite. „Saadakse aru, et menüüs peab vähemalt üks-kaks taimset pakkumist olema, et perekonnad ja sõpruskonnad restorani külastaksid.”
Kõik arutlejad nõustusid, et taimsed valikud ei ole suunatud vaid taimetoitlastele. On mitmeid põhjuseid, miks inimesed valiku just taimse toidu kasuks langetavad: keskkond, terviseteadlikkus ja soov katsetada uusi maitseid.
Mida toob tulevik?
Parlari sõnul tuleb konkurentsis püsimiseks kliendile alati lisandväärtust pakkuda. „Ei piisa ainult sellest, et meie tooted on 100 protsenti taimsed. Peame pidevalt tootevalikut laiendama, maitset ja tekstuuri parandama. Usutavasti on järgmine suur trend taimsed kala ja mereandide alternatiivid.”
Teave taimse toidu tervise- ja keskkonnaeelistest levib järjest enam, mistõttu kasvab ka nõudlus. „Liha tarbimise puhul saab määravaks kvaliteet, aga odava hinnaga pole võimalik kvaliteetset lihatoodet pakkuda. Usun, et viie aasta pärast on liha miski, mida süüakse väga harva ning enamasti eelistatakse muid alternatiive,” ennustas Loog.