Kas silmapiiril helendab taimsete kana alternatiivide triumf?
Võib öelda, et 2019 oli maailmas tõeline taimsete liha alternatiivide buumiaasta. Uudised taimsete lihatoodete edust jõudsid meieni enneolematult tihti: sõõrikuketi Dunkin’ Donuts valikusse lisandus Beyond Sausage’i viineriga võileib, kiirtoiduketi Burger King müüginumbrid kasvasid hüppeliselt pärast taimse Impossible Whopperi lisamist menüüsse ning mitmed suured lihatootjad on välja tulnud uute ja põnevate taimsete valikutega. Arengud on toimunud Eestiski: Beyond Burger on saadaval kümnetes kodumaistes restoranides ning kohalikule turule on jõudnud ka ettevõtte Moving Mountains tooted. Taimse Teisipäeva kampaaniaga ühineb aina rohkem söögikohti, kes soovivad neid suussulavaid, rikkalikke ja maitsvaid tooteid pakkuda.
Kui näiteks Madalmaades ja Prantsusmaal on viimaste aastate jooksul lihatarbimine stabiilselt vähenenud, on nii Eestis kui ka maailmas üldiselt märgata pidurdamatut lihatoodete tarbimise kasvu. Statistikaamet avaldas hiljuti hirmuäratavad numbrid, mille kohaselt suurenes eestlaste lihatarbimine võrreldes eelmise aastaga pea 9 kilogrammi võrra: 2018. aastal tarbis iga eestlane keskmiselt 87,1 kilogrammi liha. Teatavasti on seda 2–3 korda rohkem, kui Tervise Arengu Instituudi soovitused ette näevad.
Mille arvelt suureneb lihatarbimine?
See, et eestlased söövad lihaliikidest kõige enam sealiha, pole ilmselt kellegi jaoks saladus. Samas võib nii mõnelegi meist üllatuseks tulla, et lihatarbimine kasvab eeskätt just linnuliha arvelt: viimase aastaga on linnuliha tarbimine suurenenud rohkem kui 5 kilogrammi võrra inimese kohta aastas. Kui analüüsida statistikat veelgi suuremas plaanis, siis nähtub, et linnuliha tarbimine on Eestis viimase kümne aastaga kasvanud üle 50%.
Eesti kontekstis on linnuliha puhul tegemist eeskätt kanalihaga, mida peetakse kergemaks ja tervislikumaks alternatiiviks loomalihale. Samuti on kanaliha eeliseks selle odavam hind. Sellegipoolest on oluline silmas pidada, et järjest suurenev kanaliha tarbimine avaldab laastavat mõju keskkonnale: lindude väljaheited tekitavad märkimisväärset pinnase-, vee- ja õhureostust. Lisaks kasutab linnulihatööstus Maailma Looduse Fondi andmetel enamikku maailma söödakultuuridest. Kahtlemata vastab tõele, et linnuliha tootmine tekitab vähem süsinikuheidet kui veiseliha tootmine, kuid võttes arvesse ühtekokku nii kanaliha tootmise keskkonnamõju kui ka selle kasvavat tarbimist, ei saa seda kindlasti pidada säästlikuks valguallikaks. Maailma ühe hinnatuima teadusajakirja Nature uuring näitas, et linnuliha põhjustab 40% rohkem kliimasoojenemist kalori kohta kui kaunviljad.
Hetkeolukord taimsete kanatoodete maastikul
Selles kontekstis tundub, et taimsed kanaliha asendajad on parim lahendus, mis võtab arvesse nii taimsete valguallikate väiksemat ökoloogilist jalajälge kui ka eestlaste ja kogu maailma elanikkonna kasvavat isu kanatoodete järele. Sellegipoolest ei ole me kanaliha matkivate toodete turul näinud nii plahvatuslikku arengut kui taimsete kotlettide vallas. Ühelt poolt võib seda selgitada kanaliha äärmiselt maheda maitsega, mis raskendab taimsete toodete puhul kõrvalmaitsete “maskeerimist”, ning teisalt on ka kanaliha tekstuuri järeletegemine tootjate jaoks kahtlemata paras väljakutse.
Veel üks takistus taimse kana turuletulekuks on hind – kui “parema” burgeri eest on paljud tarbijad nõus maksma ka üle 10 euro, siis on raske ette kujutada nii suurt nõudlust sama hinnatasemega taimsete kananagitsate järele. See tähendab, et tootjad peavad turule tooma mitte pelgalt tekstuuri ja maitse poolest igaühele tuttava toote, vaid tagama ka selle taskukohasuse. See aga saab võimalikuks vaid siis, kui taimsete kanatoodete tootmisprotsess on mahu poolest võrreldav traditsioonilise kanatööstusega.
Valmis läbimurdeks
Siiski on ka selles valdkonnas näha edusamme. Viimase aastaga on paljud restoranid üle maailma menüüsse võtnud mitmesuguseid kanaliha asendustooteid, mida tarbijad on suure entusiasmiga vastu võtnud. Kõige kuulsam näide on ilmselt suve lõpus aset leidnud kiirtoiduketi KFC taimsete kanaliha alternatiivide testimine Atlanta linna lähistel. Tooted müüdi läbi vaid mõne tunniga ning söögikoha ees tekkinud kümnete meetrite pikkune järjekord jõudis ka peavoolumeediasse. Uute põnevate kana asendustoodetega tulevad välja nii suured tegijad nagu Beyond Meat ja Nestlé kui ka mitmed ambitsioonikad iduettevõtted.
Taimsed kanatooted hakkavad turule jõudma kahtlemata väga õigel ajal, sest tarbijad, kelle jaoks maitsenauding mängib väga olulist rolli, soovivad vähendada ka oma ökoloogilist jalajälge. Kui praegu saavad kõige rohkem tähelepanu taimsed burgerid, siis järgmisena toimub läbimurre kahtlemata just taimsete kanatoodete kategoorias. Kui see juhtub, jõuavad taimsed liha alternatiivid veelgi enamate tarbijateni, mille üle saab ainult rõõmu tunda! Samas pole ka praegu põhjust kurvastada, sest isegi Eesti turul on saadaval mitmed head kanalaadsed tooted. Parimaks näiteks on ilmselt Prismas müügil olevad Norra ettevõtte Hälsans Kök sojanagitsad, mis on nii tekstuurilt kui ka maitselt juba väga lähedal kõigile tuttavale kanaliha mekile.