Kas taimsem toidulaud võib ära hoida järgmise pandeemia?

Lähituleviku prioriteediks maailma haaranud COVID-19-kriisi lahendamisel on mõistagi vaktsiini väljatöötamine. Pikemas plaanis tuleb aga leida ennetavaid lahendusi: kuidas vältida järgmist pandeemiat?

Teadmine, et koroonaviirus pääses valla ebasanitaarsetelt loomaturgudelt, on juba laialt levinud ning ühes sellega radikaalsed ja vastandlikud seisukohad. Ühelt poolt väidetakse, et muutused selles, mida me sööme ja kuidas toitu toodame, ei aita selliste viiruste levikut pidurdada. Teisalt kutsutakse kogu maailma üles üleöö veganiks hakkama. See pole realistlik –, kuid kui soovime tulevikku ilma haigestumishirmu, perioodiliste karantiinide ja liikumispiiranguteta, peame järk-järgult muutma nii oma toitumisharjumusi kui toidutootmise süsteeme.

Meie toidutootmise süsteem kui oht inimtervisele

Tõenäolisim „koroonaviiruse lugu“ on hetkel järgmine: algseks viiruse kandjaks olid nahkhiired, kellelt viirus levis inimesele edasi vahendatult – mõne teise looma kaudu. Ehkki teadlased veel testivad erinevaid hüpoteese COVID-19 levikutee kohta, peetakse keskse tähtsusega kohaks wet market’it ehk loomaturgu, kus üheaegselt kaubeldakse lihaga ja hukatakse elusloomi. Selliseid turge leidub lisaks Hiinale mujalgi – isegi Ameerika Ühendriikides. Need on potentsiaalseks pinnaseks paljudele zoonoosidele – loomade nakkushaigustele, mis võivad nakatada inimest.

Uute pandeemiate ennetamiseks on seega tarvis selliseid nakkusohtlikke kokkupuutepunkte vältida. Peame aga vaatama ka loomaturgudest kaugemale. Milline on globaalne toidutootmise süsteem tervikuna? Kas see aitab inimtervisele ohtlike viiruste levikut takistada või pigem annab sellele hoogu juurde?

Lood viiruste loomadelt inimestele levikust on sageli lihtsustatud ega kirjelda ammendavalt keerulisi põhjuslikke seoseid, mida ka teadlased endiselt uurivad. Kindel on aga see, et loomakasvatus on viimastel aastakümnetel enneolematult muutunud – ja seda inimtervist ohustavas suunas.

Tööstusfarmides peetakse uskumatus kitsikuses koos tohutult palju loomi. Teisalt mängib rolli farmiloomade geneetiline sarnasus, mis tuleneb aastatepikkusest aretustööst. Kui mõni viirus sellisesse loomakarja satub, saab see takistusteta levida. Lisaks on täheldatud, et selle protsessi käigus võib hüppeliselt kasvada viiruse nakkusohtlikkus. Kui selline viirus nüüd inimesele edasi kandub, seisamegi silmitsi järjekordse pandeemiaga.

Vähendad lihatarbimist, vähendad pandeemiariski

Tööstuslik loomapidamine ja suurfarmid on põllumajanduse viis vastata kasvavale nõudlusele liha järele, hoides seejuures tootmiskulusid kokku nii palju, kui võimalik. Nõudlust saame meie tarbijatena aga mõjutada. See ei pea tähendama vegandieeti: me kõik saame alustada lihtsalt sellest, et sööme vähem loomset ja rohkem taimset toitu.

Paljud tarbijad ongi juba oma toitumisharjumusi muutmas. Läänemaailmas on taimsed valguallikad juba mõnda aega populaarsust kogunud ja seda valdavalt nende inimeste menüüs, kes söövad ühtlasi liha – lihtsalt varasemast vähem. Märkimisväärne on see, et koroonaviiruse tagajärjel on nõudlus taimsete lihaasendajate järele kasvanud ka Aasias, mis muidu paistab silma kasvava lihatarbimise poolest.

Lihatarbimise vähendamine aitab hoida tervist mitmes mõttes. Individuaalsel tasandil väheneb risk haigestuda südamehaigustesse ja paljudesse muudesse kroonilistesse tõvedesse. Ühtlasi vähendab igaühe taimsem toidusedel nõudlust liha järele ning panustab nii lõpuks ka sellesse, et muutuksid toidutootmise praktikad, mis uute pandeemiate riski tõstavad.